Matthias Johann Eisen - Viies Rahva nali

Matthias Johann Eisen

Viies Rahva nali

1. Tugevad Hiidlased

J. Kurgan Kurnalt

Hiidlane kutsunud kõrtsis teist meest enesega võitlema, nõnda et tema hakkab püsti ja teine põlveli.

Teised hakkasivad naerma ja pilkama, et ta ei julge teisega võidelda, kui teine püsti. Arvasivad, et tall vähä rammu on.

Hiidlane vasta: “Eks ole eigus ka, et mina olen vaevane mees, aga vat minu esa oli kat tugeva rammuga mees! Tõstis viis tühja tündrist kotti korraga õlale!”

2. Magus vesi

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlane varastanud sadamast laeva pealt koti peenikest suhkurt.

Saab kotiga koju, näeb: randrüütlid tulevad järele.

Õnneks jõgi ligidal. Hiidlane summdi! suhkru kott jõkke.

Ei Hiidlane teagi suhkrust.

Teisel päeval läinud hiidlane vett tooma. Ise sõnunud: “küll ta mait nüüd võib magus olla! Mõtle ometi, suur kott suhkurt sees.”

3. Parem oma riide soe kui peremehe töö soe

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlase sulane niitnud suvel kange palava päevaga, kamsol seljas. Higi tilkunud sorinal mööda otsa maha.

Tüdruk annud nõuu kamsoli seljast ära võtta. Arvanud: sulane teeb särgi kange higiga mustaks, siis raske pesta.

Hiidlane vasta: “Parem ikka oma riide soe kui peremehe töö soe!”

4. Hiidlase varandus

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlase vend läinud soldatiks. Hiidlane nutnud ühte lugu.

Teised pärima: “Kas vennast kahju, et nutad?”

Hiidlane vasta: “Ei ma sellepärast nuta. Ma nutan, et kellele mu vend oma suure varanduse jätab!”

Teised küsima: “Palju tall siis varandust õige on?”

Hiidlane vasta: “Oi, ikka palju! vest, kahed püksid, üks vana kuub ja 10 kopikat raha!”

5. Hiidlase päeva töö

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlane läinud kevadel kündma.

Koju tulles kiitnud: “Küll ma aga tegin täna tööd! Kündsin vaka kaeru maha. Muud ei jäenud kündmata kui otsa vaod. Aga küll ma vehkisin, et vesi tilkus sorinal nina otsast maha!”

6. Kurja vandumine

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlase poeg vandunud hirmsasti kurja. Teine Hiidlane isale ütlema: “Eks sa õpeta poega paremini rääkima! Vannub nii hirmsasti kurja!”

Hiidlane vasta: “Ega see veel kurja vandumine ole, kui paar korda kurja nimetan!”

7. Herra uss

J. Karjaveski Järvakandist.

Hiidlased olnud ühes mõisas kraavi lõikamas. Üks Hiiu poiss läinud pühapäeval jõest kalu püüdma.

Herra juhtunud seda nägema. Hakanud poisiga käratsema: “Kudas sa tohid mu jõest kalu püüda!”

Poiss paluma: “Ega mina teadnud, et see Herra jõgi on. Ma mõtlesin, et jõed ja järved on igaühe päralt!”

Herra põrutab vasta: “Kas sa ei tea, et kui ma maad ja metsad ostsin, ju mina siis ka jõed ja järved ostsin.”

Teine päev poiss jälle kraavi lõikamas. Uss juhtunud poissi nõelama.

Poiss läinud herra juurde.

Herra küsib: “Mis sa tahad?”

Hiidlane vasta: “Herra uss nõelas mind! Palun, et herra mu jala välja maksaks!”

Herra käratsema: “Kudas see minu uss oli!”

Hiidlane vasta: “Kui herra maad ja metsad, jõed ja järved ostis, ju ta siis ka ussid ostis!”

8. Ei ole minu vars

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlase mustal hobusel olnud valge vars.

Herra küsinud Hiidlaselt: “Kuule, kas see on sinu vars?”

Hiidlane kohe vasta: “Ei, auulik herra! Ei see ole minu vars, see on selle musta hobuse vars!”

9. Nii vana, aga ilma habemeta

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlane tahtnud 60 aastast vana tüdrukut enesele naeseks võtta.

Teised keelnud. Ütelnud, et liig vana.

Hiidlane vasta: “Tolad ikka te olete. Kes võib seda papsi isandat või tema kirju uskuda. Nii vana üteldakse olevat, aga alles ilma habemeta. Mina olen alles 25 aastane ja mull on suurem habe kui temal. Ma arvan ,et ta kapsa lõikuse aegu saab alles 18 aastat vanaks!”

10. Munade keetmine

A. Kivi Hõbedalt.

Herra käskinud Hiidlase mune keeta. Hiidlane pannud suure paja mune täis, keetnud tunni aega. Katsub siis: ei munad veel pehmed ühtigi.

Keedab teise tunni veel. Katsub jälle: seesama lugu.

Tõstab ometi munad lauale ja ütleb: “Keetsin küll kaks tundi, aga pehmeks ei lähe. Katsuge, kas sünnivad süüa, või pean uuesti patta panema ja veel keetma!”

11. Ei ole kiikert tarvis

J. Sirdnak Narvast.

Hiidlase poeg kasvanud hirmus pikaks meheks.

Seltsimehed isale ütlema: “Siim ae, miks sa oma poisi nii kõrgeks lased kasvada?”

Siim vasta: “Ega tall siis maailmas kiikert tarvis ole!”

12. Hiidlaste jõulupuu

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlased näinud suurel maal jõulupuu. Meestel kohe nõuu peetud enestele ka jõulupuud teha. Toonud metsast kohe suure välja.

Hiidlased mäletanud, et suure maa jõulupuul tuled küljes põlenud ja asjad okste otsas rippunud.

Hiidlased pannud pierud jõulupuu otsa põlema ja riputanud silgud prännikudeks külge rippuma.

Ise kiitnud: “Ega me suure maa meestele järele ei anna!”

13. Kümme keelt

J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.

Hiidlane läinud sügisel suurelt maalt koju. Kiitnud teistele: “Oh neid suure maa mehi! On seal aga tarku, et mõtelda annab just. Ma nägin ühe niisuguse mehe, kellel kümme keelt suus oli!”

“Kümme keelt suus? Ega seal küll siis leivaruumi ole!” õhanud teised.

14. Eluaeg on pikk

T. Wiedemann Koselt.

Hiidlane sõitnud pruudiga laulatusele. Teel ütelnud pruudile: “Ütle nüüd ei või jah! Eluaeg on pikk, aga peksa sa ikka saad!”

15. Vene keeli adress

E. Orno Tallinnast.

Hiidlane oli kuulnud, et kirjad hõlpsamini kätte minevat, kui neil Vene keeli adress peal.

Hiidlane kohe Vene keeli adressi kirjutama. Ei ole mees aga midagi muud Vene keeli mõistnud kui “Trastu brat!” Need sõnad kirjutanud oma keeli tähtedega ümbriku peale.

Pärast tulnud välja, et kiri pole kätte läinud. Hiidlane sõnuma: “Mis ime lugu see on! Kirjutasin kirjale küll Vene keeli adressi peale!”

16. Näh kiusajat

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlane riisunud lageda soo peal heinu. Tuul olnud vasta, ajanud heinad tagasi. Viimaks tulnud tuulispask ja hakanud heinu keerutama.

Hiidlase süda saanud täis. Saatnud seljatäie heinu soo peale laiale ja ütelnud: “Näh kiusajat, tema es lase kat tööd teha. Säh, söö nad ära kut tahad! Minul teene kuhamaa veel loogu!”

17. Ma tahtsin soole öölda

M. Rekkaro Raikülast.

Hiidlasel surnud naene ära. Hiidlane läinud mööda teed. Haakenrihter sõitnud Hiidlasest mööda.

Hiidlane karjuma: “Pia kinni! Pia kinni!”

Haakenrihter pidanud hobused kinni ja küsinud, mis Hiidlasel tarvis.

Hiidlane vasta: “ Mu va Mare suri hiljuti ää!”

Herra küsima: “Mis sest siis on?”

“Ei kedagi! Ma tahtsin seda soole muidu öölda!” vastanud Hiidlane.

18. Olin noor

A. Kivi Hõbedast.

Hiidlase poeg läinu kooli.

Koolis küsinud koolmeister poisilt: “Kudas su nimi on?”

Hiidlase poiss vasta: “Ei mäleta! Olin noor, kui ristiti!”

19. Külm võtab ära

J. Kurgan Kurnalt.

Noor Hiidlane hakanud peremeheks. Mehel polnud aga keldrit. Naene annud nõuu keldrit ehitada.

Mees vasta: “Pole tarvis! Aidad, laudad head küll!”

Tulnud sügise.

Karduhvlid pandud aita. Ennäe, külm võtnud karduhvlid aidas ära.

Peremees vaatama, kuidas külm ometi karduhvlite kallale saanud. Leidnud, et perenaene õhtul õue värava lahti unustanud. Arvanud: sealt vist külm õue tuli ja karduhvlid ära võttis.

Hiidlane perenaist siunama: “Küll ma sulle teise aasta näitan! Panen karduhvlid tuppa. Katsu siis tua uks lahti jätta; külm võtab su enese ka ära!”

20. Hiidlase kündmine

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlasel sai himu kraavitööst otsa. Tarvis muud tööd katsuda. Hakkas mõisa sulaseks.

Saadeti väljale kündma.

Hiidlane polnud enne seda tööd teinud. Ei osanud saha lusikat teise vao ajal teise külje pöörda. Ei sahk pöörnud sugugi.

Teine teomees tulnud sinna, naernud Hiidlast, et see lusika ühe külle peal pidas.

“Ei tohi liigutada, see mõisa poolt nii seatud!” vastas Hiidlane ja kündis edasi.

21. Silm välja

M. Rekkaro Raikülast.

Hiidlane kaebanud Kihnlasele, et tall ju mõnda aega kange silmavalu olla. Katsunud kõik rohud ära, aga midagi ei aidata.

Kihnlane vasta: “Oh sa rumal! Mull valutas korra hammas. Lasksin välja tõmmata, kohe valu kadunud! Lase silm ka välja tõmmata, küll näed, kudas valu kaob!”

22. Kasuka varjud

M. Rekkaro Raikülast.

Üks Hiidlane küsinud teise käest: “Mats, kas sa nägid mind ka pühapäev kiriku juures?”

Mats vasta: “Kus ma sind nägin, sa olid ju kasuka varjus! Paljas nägu paistis aga välja!”

23. Kiili söömine

E. Orno Tallinnast.

Hiidlane läinud pojaga linna. Poeg jäänud pagari akna taha pagari saiu vaatama, suu pärani lahti.

Kiil lennanud poisile suhu.

Poiss ütlema: “Isa, isa, minule visati kompvek suhu! Küll on magus!”

Ütelnud ja söönud kiili ära.

24. Pidin leiva otsa saama

J. Sirdnak Narvast.

Hiidlane olnud liisku võtmas. Viidud komisjoni ette.

Ei ole teine aga soldatiks kõlbanud. Saadetud vastavõtmise tuast välja.

Väljas ütelnud mees: “Pidin õige leiva otsa saama, aga ära võtsivad jällegi käest!”

25. Kukusin alla

M. Rekkaro Raikülast.

Korra olnud Hiidlased laevaga Pärnu sadamas. Üks mees läinud laeva masti otsa vaatama, mill päike tõuseb.

Ennä, korraga tulnud tuule hoog ja lükanud Matsi masti otsast maha.

Pika minestuse järele toibunud viimaks mees. Õhanud ise: “Oh heldeke, kukusin ülevalt alla ja jäin jalast ilma!”

Teine Hiidlane varsti ütlema: “Väga hea, Mats, et alla kukusid! Jäid üksi jalast ilma. Oleksid ülesse kukunud, oleksid kõigist ilma jäänud!”

26. Miks Hiidlasel torus mokad on

J. Johannes Hiiu Kõrgesaarest.

Noor Hiidlane pidanud mokad alati torus.

Teised küsinud, miks ta mokad alati torus piab.

Noor Hiidlane vasta: “Noh, ma olen va vaene poiss ka! Kui juhtub mõnikord tüdruk teel vastu tulema, siis saab kergemalt musu kätte!”

27. Hiidlase pulma õlut

J. Kurgan Kurnalt.

Vana Hiidlane olnud oma eidega talu tua nurgas korteris. Peremees ajanud hommiku vara poega üles, tütre pulma õlut tegema. Poeg pole tahtnud tõusta, olla veel liig vara.

Hiidlane nurgast ütlema: “Mis vara see on! Mina tegin oma pulma õlle puha enne valget valmis!”

Eit vasta: “Paljuks sina ka tegid! Kaks, kolm toopi!”

Hiidlane eidega tõrelema: “Mis sa valetad: kaks, kolm toopi! Kümme toopi oli!”

28. Pane lume peale

M. Rekkaro Raikülast.

Hiidlase naene keetnud leent. Tua uks olnud lahti. Aastane laps roomanud üle ukse õue. Naene lapsega üsna hädas.

Mees ütlema: “Pane ta õige poolpaljalt lume peale istuma, küll ta himu siis õuest täis saab!”

Naene teinud nii. Pada hakanud seni kaua üle ajama. Naene läinud pada valvama.

Viimaks tulnud laps meelde. Läinud last ära tooma.

Laps aga ei liiguta enam sugugi, päris kange.

Naene kiruma: “Näe kärnast, kui ruttu ta suri! Noh, ega sa nüüd enam õue kipu!”

29. Kõige parem keel

M. Rekkaro Raikülast.

Korra arutanud Hiidlased, missugune keel kõige parem ja kergem piaks olema.

Üsna vanamees ütelnud: “Mina olen küll keelesid maailmas söönud, aga nii head pole ma veel leidnud, kui mineva aastasel valge lehma vasikal. See oli hea ja magus keel!”

30. Hunti on väga vähä

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlane läinud talvel metsast heinu tooma, koer kaasas. Metsas hakanud hunt koera takka ajama. Koer joosnud mehe jalgade vahele. Hunt järele.

Hiidlane karanud hundi kõrvu kinni, hoidnud hunti kinni. Võtnud siis nua taskust, lõiganud hundi saba takka ära. Hunt tõmmanud enese valuga lahti, joosnud metsa.

Nüüd hiidlasel kahju, et hunti ära ei tapnud. Hundi saba vaadates ütleb mees: “Hunti minul nüüd kat on, kut väga vähä. Hea oleks olnud, oleksin hundi hinge kätte saanud. Siis oleksivad kõik küla koerad mind kartnud kut hunti!”

31. Hiidlase ähvardus

J. Rootslane Võnnust.

Hiidlase poeg palunud isa käest luba meresse suplema minna.

Vana Hiidlane lubanud, lisanud aga ähvarduse juurde: “Hoia, et sa raibe ära ei upu! Teed sa seda, küll sa siis mu käest tubli keretäie saad!”

32. Lebamees

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlane läinud peremehele sulaseks. Töö päeval pärast söömist heitnud sulane magama.

Peremees ajanud sulase üles.

Sulane pärima: “Kas seitse tundi nii ruttu täis?”

Peremees vasta: “Mis seitse tundi?”

Sulane jälle: “Ega sest lebameest ei soa, kes leva peale seitsmet tundi ei leba!”

Ütelnud ja keeranud külge.

33. Saja, vihm

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlane teinud heinamaal heina. Heinad kuivanud just päikese paistel, kui korraga vihma sadama hakanud.

Hiidlane sõnuma: “Saja, saja vihm! Küll sa saad siis näha, mis ma talvel hoostele ette anna, kui sa ei lase heina kuivada!”

34. Hiidlase naese surm

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlase naene olnud haige, palunud surma.

Mees toonud metsast öökulli, pannud ahju peale sooja.

Naene näinud. Mõtelnud surma olevat. Hakanud paluma: “Suur surm, suured silmad, kallis surm, karvased jalad, aga küll on kurjal küüned! Jäta mind veel järele!”

35. Ma sain ühe suvega

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlane olnud suve otsa podrätsiku juures. Teised töölised nimetanud teda rassnossikuks.

Hiidlane arvanud selle auu nime olevat.

Kodu kiitnud Hiidlane: “Teised on elu aja podrätsiku juures, ei saa rassnossikuks! Aga vaata, kus mees, sain ühe suvega rassnossikuks. Kell on niisugune hea hakamine!”

36. Üksi ehk kaksi – ikka roppis

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlane kiidelnud korra:

“Mede mehed käivad ikka nii: Olgu üksi ehk kaksi – ikka roppis. Kui tuleme üle väina sada meest roppis, kõige ees torupilli mees, kõige taga veske-kiviga mees. Lähme Tallinna purjutama. Kui purju jääme ja torupilli mees ees pikali kukub, siis kukuvad taga järele kõik 99 pikali!”