Gerda Kroom - Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet Страница 4

Nõuanne nr 45

Omavahel sobimatud toiduained

Toiduainete ebaõigeid kombinatsioone vaadeldakse Tiibeti meditsiinis kui «mürke». Nende toiduainete üheaegne tarvitamine osutab väga tugevat survet kogu organismile ja nõrgestab seedimissoojust, mis omakorda põhjustab sageli erinevaid haigusi ja kehaenergia tasakaalutust. Tiibeti meditsiini kaanonite järgi ei sobi omavahel kokku järgmised toiduained:

√ kala piimaga,

√ piim puuviljadega,

√ piim ja hapu maitsega toiduained,

√ piim ja kreeka pähklid,

√ piim ja rõigas,

√ piim ja küüslauk,

√ jäätis ja alkohol on halb kombinatsioon kõhunäärmele,

√ kala ja liha,

√ kala ja linnuliha,

√ kala ja munad,

√ hernesupp ja juust,

√ keedetud kaunviljad jogurtiga ja/või suhkruga,

√ alkohol väga värske jogurtiga,

√ sinepiõlis praetud seened,

√ kanapoeg jogurtiga või mõne muu hapupiimatootega,

√ mee ja taimeõli segu võrdsetes kogustes,

√ liha valgete piimatoodetega,

√ liha hapukate alkohoolsete jookidega,

√ liha praetud teraviljajahuga,

√ toorevõitu piimhappetooted ja värske vein,

√ muna ja küüslauk on halvad maksale,

√ lambaliha ja külmad joogid,

√ jogurt, banaanid ja pirnid korraga,

√ pähklid ja mesi aeglustavad seedimist,

√ praetud sibul ja mesi on väga kahjulikud,

√ sulatatud võile ei tohi peale juua külma vett.

Nõuanne nr 46

Mida toidu kõrvale juua

Alati tuleb meeles pidada, et külma jooki ei tohi juua ei enne kuuma toidu söömist, selle ajal ega ka pärast seda. Kõrvale tuleb juua sooja jooki, kõige parem kui lihtsalt keedetud vett. Maole on väga kahjulik, kui toidu peale juuakse limonaadi või süüakse magustoiduks jäätist.

Kuum keedetud vesi on suurepärane vahend seedimissoojuse hoidmiseks ja juba tekkinud seedimatuse raviks. Kasulik on juua kasvõi pool klaasi sooja vett enne sööki, eriti enne hommikueinet, aga samuti iga järgneva söögikorra eel. Kui mingil põhjusel on vaja süüa midagi nii-öelda käigu pealt ehk siis kuivalt (koogid, pirukad, võileivad, krõbinad jmt), on parem tarvitada toidu kõrvale mitte teed ega kohvi, vaid hoopis kuuma vett.

Nõuanne nr 47

Toit ja vedelik

Pärast sööki on vaja kindlasti midagi juua, see leevendab janu, aitab toitu peenestada ja seedida, niisutab, tugevdab ja arendab keha. Kuid hääle kaotuse, rohke rögaerituse, köha ja teiste haiguste puhul, mis hakkavad arenema rangluust kõrgemal asetsevates kehaosades, on vedeliku joomine toidu kõrvale kahjulik.

Maotule nõrkuse korral on vaja tarvitada alkoholi. Kui toit halvasti seedib ja peale sööki tekib kõhupuhitus, on otstarbekas juua pärast sööki kuuma vett.

Tugeva kõhnumise korral on vaja tarvitada veidi alkoholi, rasvumise puhul juua vett meega. Pärast piimhappetoodete, alkoholi ja mee tarvitamist on kasulik juua külma vett.

Nõuanne nr 48

Väga tähtis on värske toit

See toit, mida süüakse kohe tühja kõhu peale, on maole eriti tähtis. Kui see pole kasulik (kuiv või külm toit, hommikukohv tühja kõhu peale), on ta topelt kahjulik, kui see on aga midagi kasulikku (kuum vesi), on ta kahekordselt kasulik.

Püüdke alati süüa värsket, äsja valmistatud toitu, mida ei tohiks säilitada üle ühe ööpäeva. Kaua hoitud valmistoit muutub raskeks.

Eespool mainitu ei kehti külmutatud toiduainete kohta, need võivad säilida kaua tahes. Kuid see, mis on juba valmis vaaritatud, tuleb ära tarvitada ööpäeva jooksul. Seetõttu ongi ohtlik osta kauplusest külmutatud pooltooteid, sest pole võimalik kontrollida, kui kaua neid on säilitatud.

Nõuanne nr 49

Mida on parem mitte süüa

Ei tohi säilitada õli üle kümne päeva pronksist anumas, süüa valkjaks muutunud liha, mis lõhnab hapuka taigna järele, ega tarvitada keedetud liha, mida on kaua hoitud kinnises anumas. Ei maksa hapudele toiduainetele piima peale juua ega asuda sööma, enne kui eelnevalt söödu on ära seedinud. Harjumatu ja valel ajal söödud toit võib samuti mürgiks osutuda.

Omavahel sobimatu ja harjumatu toidu tarbimisele tuleb vajaduse korral üle minna tasapisi, vastasel juhul kaotavad organismi kolm regulatsioonisüsteemi tasakaalu.

Noortel tugevatel inimestel ja neil, kelle magu on harjunud toortoiduga, kel on «tugev maotuli», samuti inimestel, kes tegelevad raske füüsilise tööga ja tarvitavad pidevalt õli, ei too isegi nende reeglite rikkumine kaasa haigusttekitavaid häireid. Kõigil teistel oleks parem kinni pidada eespool toodud reeglitest.

Nõuanne nr 50

Teraviljade omadused

Riisil, nisul, hirsil, paljasseemnelisel ja metsikul odral, kaeral ja teistel teraviljadel on magus kõrvalmaitse, mille nad säilitavad ka pärast toiduks valmistamist. Toime põhjal organismile kuulub enamik teraviljadest nende vahendite hulka, mis suruvad maha tuule regulatsioonisüsteemi ja stimuleerivad limasüsteemi. Kõik nad annavad organismile jõudu, kuid pärsivad kirge (kui üht organismi funktsiooni).

Riis ravib tuule-, sapi- ja limahaigusi, nende tasakaaluhäireid, tõstab suguvõimet, peatab oksendamise ja kõhulahtisuse. Kuumutatud riis kui soojendaja leevendab valu.

Hirss ja hirsitang soodustavad keha kasvu (tüsedust), parandavad luude kokkukasvamist.

Nisu annab füüsilist jõudu, rahustab tuult ja sappi, suurendamata lima, on kasulik tursete puhul.

Oder tugevdab soolestiku peristaltikat ja arendab kõige paremini füüsilist jõudu. Kasulik kurgu- ja ninaneeluhaiguste puhul.

Nõuanne nr 51

Kaunviljade omadused

Kaunteraviljad, parkivad ja magusad, sulevad lahtised kanalid (seega peatavad ka näiteks kõhulahtisuse). Ravivad kuuma- ja limahaigusi. Kuid nende sage tarbimine toob kaasa kõhukinnisuse, mistõttu on soovitav süüa neid mitte üle kahe korra nädalas.

Hernes peatab verejooksu, oksendamise, ravib lima- ja kuumahaigusi.

Aeduba ja soja rahustavad tuult, rohkendavad lima ja sappi, suurendavad suguvõimet ja füüsilist jõudu.

Lääts on kasulik mädanakkuste, abstsesside, furunkulite, põletikuliste nahahaiguste ja kõrge arteriaalse vererõhu puhul.

Seesam tõstab suguvõimet, ravib tuulehaigusi.

Linaseemned leevendavad tuulehaigusi.

Tatar ravib abstsesse, furunkuleid, tarvitatakse nii sees- kui välispidiselt (pulbrina).

Nõuanne nr 52

Liha omadused

Kõik loomaliha liigid, linnuliha ja kala on magusa (inimesele meeldiva) maitsega. Paljude maismaaloomade lihal on ka jahedad, kerged ja koredad omadused, mis suruvad maha kuumahaigused.

Mereasukate liha on kuum, rasvane, raske, ravib maos ja nimmepiirkonnas esinevaid külmahaigusi.

Kala ravib maohaigusi, parandab söögiisu, muudab nägemise selgemaks, surub maha ja purustab lima, ravib haavandeid ja mädanikke.

Loomade siseelundid ravivad inimese vastavaid elundeid ehk siis neerud on kasulikud neeruhaiguste puhul, maks maksahaiguste korral jne.

Nõuanne nr 53

Üksikute lihaliikide ja mereandide omadused

Lambaliha suurendab füüsilist jõudu, rahustab tuult ja lima, tõstab söögiisu.

Kitseliha suurendab tuult, sappi ja lima. Kasulik põletuste korral.

Loomaliha ravib kuuma- ja tuulehaigusi.

Sealiha on kasulik haavandite, haavade ja põletuste ravis.

Linnuliha (kana, kanapoeg) on väga kerge, tõstab suguvõimet, kasulik haavade ja haavandite ravis, samuti hõõrdumiste puhul.

Küülikuliha suurendab seedimissoojust, peatab kõhulahtisuse.

Kalaliha ravib maotõbesid ja limahaigusi, parandab söögiisu. Mõningatel juhtudel on kasulik ka haavade ja haavandite puhul.

Krabiliha suurendab vaprust, annab juurde tüsedust ja kehakust, ravib mädanakkusi, abstsesse ja kõrvetisi.

Nõuanne nr 54

Piima omadused ja kasulikkus

Piim toetab keharammu, parandab naha seisundit, annab suurepärase meeleolu, rahustab tuult ja sappi, annab mehele jõudu ja suurendab lima.

Lehmapiim aitab kopsuhaiguste, nakkusliku kuumuse ja diabeedi korral, muudab intellekti selgemaks ja teravamaks, suurendab laktatsiooni rinnaga toitvatel naistel.

Kitsepiim kõrvaldab kõigist teistest piimaliikidest kõige paremini hingamisraskusi (näiteks bronhiaalastma puhul).

Lambapiim rahustab tuult, kuid kahjustab südant ja nüristab mõtteteravust.

Märapiim nüristab mõtteteravust, kuid taastab kopsude seisundi.

Kaamelipiim stimuleerib toidu seedimist.

Nõuanne nr 55

Erinevate piimaliikide omadused

Värske jahutatud piim tugevdab limahaigusi.

Toores piim ergutab tuult. Keetmisel muutub piim kergemini omastatavaks.

Soe keedetud lehmapiim on kasulik kopsuhaiguste, lokaliseerumata valude ja sagedase urineerimise korral.

Soe vastlüpstud piim on organismile justkui nektar.

Kooritud (rasvavaba) piim ravib nakkuskuumust, külmetust, traumade ja füüsilise ülepinge kuumust, erutavat kuumust soojendavast toidust (näiteks vürtsidest), kõhulahtisust. Sunnib haigust lokaliseeruma.

Kondenspiim on raske ja halvasti seeditav.

Nõuanne nr 56

Hapupiimatoodete omadused

Hapupiim äratab söögiisu, ravib tuule- ja kuumahaigusi, aitab kõhukinnisuse puhul.

Värske petipiim on kootava toimega, hapu, ravib põrna- ja kõhunäärmehaigusi, hemorroide, suurendab organismi jõuvarusid.

Hapupiimavadak puhastab kanaleid seestpoolt, toimib lahtistina.

Juustuvadak kõrvaldab liigse lima, suurendamata sealjuures tuult ja sappi.

Keedetud hapupiim kõrvaldab kõhupuhitused, ravib verist (või kuumaga kaasnevat) kõhulahtisust.

Hapupiimavadak lahtistab, puhastab veresooni, juustuvadak pärsib lima, ärritamata samas tuult ja sappi.

Nõuanne nr 57

Õlide omadused

Taimeõlisid, aga ka loomset päritolu õlisid ja rasvu võib kasutada välispidiselt nahale, sealhulgas ka peanahale hõõrumiseks, klistiiride tegemiseks, silma, kõrva ja ninasse tilgutamiseks ja seespidiseks manustamiseks.

Vastavalt mao sekretsiooni tasemele peab õli tarbimisega kaasnema ka mõõdukas, keskmine või tugev toit. Mida kõrgem on happesus, seda rohkem võib õli kasutada.

Kui inimene tarvitab pidevalt õli ja rasva, peab ta sööma koredat toitu. Sel juhul on vaja õlile lisada soola. Lisaks peab õli kõrval olema kindlasti ka kuum jook.

Kui õli tarbitakse ravieesmärkidel, ei tohi sel ajal tarvitada haput ega toorest, vaid hoopis sooja ja kergesti omastatavat toitu, kusjuures sedagi vähesel määral.

Õliravi ajal ei soovitata teha väsitavat füüsilist ja vaimset tööd, päevasel ajal magada, ujuda ega viibida tuule ja suitsu käes.

Nõuanne nr 58

Sulatatud või kasulikkus

Selleks et elada kõrge eani, tugevdada kehas tuld ja soojust, säilitada selget mälu ja teravat mõistust, peab tarvitama sulatatud võid. Seda on parem teha talvel.

Väsinud ja kurnatud inimestele, samuti vanakestele ja lastele ning üldse neile, kellel tuli on nõrgenenud ja kehasoojus alanenud, võib anda sulatatud võid lihapuljongiga, praetud odra ja riisiga, mee ja tärklisesiirupiga, need eelnevalt hästi läbi segades. See segu on kergesti omastatav ja suurendab keharammu.

Kui tarvitada võid enne sööki, söögi ajal või pärast seda, avaldab ta toimet vastavalt ülemisele, keskmisele ja alumisele kehaosale. Lõdvestuseks on hea tarvitada sulatatud võid koidikul, tühja kõhu peale.

Kui väljaheide on muutunud normaalseks, kasvab kehasoojus ja kaob soov võid süüa, mis annab tunnistust sellest, et ravikuur oli edukas ja või tarvitamise võib lõpetada.

Teadmiseks! Või liigsöömisel kaob söögiisu ja inimene tunneb end jälle halvasti.

Nõuanne nr 59

Õlide ja rasvade kasulikkus

Need, kelle tuul on tugev ja keha kiduravõitu, peavad kaalus juurdevõtmiseks tarbima taimeõli. Seda oleks kõige otstarbekam teha suvel.

Sünnitusjärgse kuumuse, tugeva väsimuse, kurnatuse ja veresoonte ummistumise korral on vaja tarvitada luuüdi ja kondirasva. Kõige parem on seda teha kevadel ja päevasel ajal.

Haavandite, põletuste ja valude korral luudes-liigestes, kõhuvalude, günekoloogiliste patoloogiate, kõrva- ja peavalude korral on hea kasutada loomset päritolu rasvu.

Kevadine õli tarbimine võib ärritada lima ja sappi, talvel võivad rasva seespidise manustamisega kaasneda külmatundlikkus ja seedimatus. Neid nähtusi peab ravima nälja, janu ja kompressidega, tuleb süüa herneid ja riisi ning vanu piimhappetooteid ja tarvitada selget alkoholi.

Nõuanne nr 60

Või omadused

Värske või tõstab meeste suguvõimet, parandab nahavärvi, suurendab füüsilist jõudu ja ravib sapi kuumust.

Vana või (või, mida on hoitud külmas, näiteks külmkapis 9 kuud ja kauem) aitab halva mälu, minestushoogude ja haavandite puhul. Võib kasutada sulatatud võid, mida on säilitatud üks aasta.

Selitatud sulatatud või (hea kvaliteediga võid hautada tasasel tulel, korjata vahtu, kuni või on läbipaistev) teravdab mõistust, parandab mälu, annab füüsilist jõudu ja pikendab eluiga.

Lambapiimast valmistatud värske või ravib külma- ja tuulehaigusi. Lehma- või kitsepiimast valmistatud värske või ravib kuuma- ja tuulehaigusi.

Nõuanne nr 61

Taimeõlide ja või omadused

Seesamiõli annab kõhnale inimesele täidlust juurde, tüsedad aga muudab saledamaks. Toiduks peab seda õli tarvitama soojalt või kuumalt. Ravib tuulehaigusi. Kahjulik tugeva kuumuse korral.

Sinepiõli ravib tuulehaigusi, kuid tugevdab lima ja eriti sappi. Võib tarvitada mitte rohkem kui 0,5–1 tl päevas.

Luuüdi ravib tuulehaigusi, annab seemne- ja munarakkudele jõudu. Suurendab veidi lima.

Rasvad (ükskõik millised) on kasulikud põletuste, tuulehaiguste, kõrva-, peaaju- ja emakahaiguste, luu- ja lihasvalude ning nahapõletike puhul.

Suvel ja talvel on kasulik taimeõli, kevadel vana õli, sügisel aga värske või.

Nõuanne nr 62

Kapsa kasulikkus

Valge peakapsas pärsib gaaside kuhjumist ja spasmide teket kõhus, soodustab und, aitab gastriidi korral, on profülaktiline vahend tuulega seotud südamehaiguste puhul ja hea vähi profülaktikaks. Läikivaid pealmisi lehti võib kasutada nahal haavade, rakkude, mädapaisete ja sügeluse raviks. Kahjulik lima- ja külmahaiguste korral.

Brokoli kapsas vedeldab verd, ravib põletikke, hävitab parasiite, tugevdab mao tööd ja toimib profülaktiliselt diabeedi vastu. Kahjulik lima- ja külmahaiguste korral.

Hiina kapsas alandab palavikku, kurgupõletikku ja hääle kähedust, aitab mao- ja soolehaavandite ning verejooksude korral. On kahjulik põrna ja kopse puudutavate kergemate tuulehäirete korral, aga ka kõhulahtisuse ja spasmide puhul kõhus.

Nõuanne nr 63

Kaunviljaliste ja nuikapsa kasulikkus

Söödaoad ja hiireherned on kasulikud kõrge lima ja tuule korral, neist on abi astmanähtude, röga kogunemise ja hemorroidide puhul. Võivad aidata hambahaiguste korral, kuid vere- ja sapihaiguste puhul võivad olukorda halvendada.